KIK
logo
Loodusharidus Tornimäel

 

Tuttpütt

Tuttpütt on terava punase nokaga veelind,säravvalge kaela esipoole ja rinnaga. Suvel ainulaadne must kiirututt ja valge nägu,midaääristab kastanpruun musta äärisega sulgkrae. Talvel üleni ülalt hallikaspruun ja alt valge,musta  kiiru ja silma vahel valge riba. Lind on varese suurune.
Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik.

Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veekogudelt sulamist. Äralend on alles oktoobris, salkadena.

Oma elupaigaks valib tuttpütt koha, kus teda võimalikult vähe häiritaks: näiteks pilliroo- või kaislatihniku. Nii on tal alati, kuhu hädaohu korral peitu pugeda. Ohu        korral ta ka sukeldub. Üks tingimus on tal aga veel: roostiku sees peab leiduma lahtiseid veelaike, kus oleks võimalik vaikselt kalu jahtida. Kalad ongi tema põhitoit.
Tuttpütist rääkides ei saa mööda minna ka tema huvitavast pulmatantsust. See algab linnupaari teineteisele vastu ujumisega, siis tõusevad nad kõrgele vee kohale püsti, kaovad jälle vee alla, toovad teisele taimi ja nii muudkui tantsivad. Kõike mängu saadavad huvitavad häälitsused.

Lõpuks ehitab tuttpütipaar koos pesa, millest vaid väike osa on vee peal. Tähele on aga pandud, et see veepealne osa on ümbritsevast keskkonnast 7,5 kraadi soojem. Emalind muneb tavaliselt 3...4 muna, mida mõlemad vanemad hauvad. Pea kuu aja pärast kooruvad pojad, kes lähevad kohe vette ujuma. Iseseisvaks saavad aga alles kahe ja poole kuu pärast. Selle ajani rändavad poja tihti ema seljas sulgede vahel, ka vee all ja lennates.

Tuttpütt on olnud ka jahilinnuks, tema nahast on tehtud näiteks sooje kõrvikuid. Kaitstavate lindude nimekirja ta küll ei kuulu, aga nii huvitava liigi elu ei tohiks siiski mingil moel häirida. Eestis on tuttpütist vändatud film "Ühe armastuse lugu".
Tuttpüti üks rahvapärane nimetus on kakerdis.

Kasutatud kirjandus: ,,Imelised linnud“ja ,,Linnusõbra taskuraamat“ ning internet.

Brita Laht


Ronk ehk kaaren

Ronk on paigalind. Ta on üleni must. Väljend „ronkmust“ ütleb juba, et rongast mustemat lindu polegi. Ta teeb oma pesa kõrgeima männi otsa, kuid kõige rohkem meeldib talle kõrgetel kaljudel. Sinna muneb ronk juba märtsis oma 5-6 rohekat pruunilaigulist muna, mida emaslind haub 20- 21 päeva. Ronk on lihatoiduline. Ta sööb endast väiksemaid, kuid võib tappa isegi  palju suurema looma või linnu.

(Kasutatud „Põhjamaa linnud“)

Kai Reinart
3. klass

 

Rasvatihane

Rasvatihane on kõige suurem ja tavalisem tihane. Lind on musta pea ja ümara valge põselaiguga. Kurgu alt algav must triip poolitab kollase alakülje. Triip on isalindudel lai ja ühtlane, emalindudel katkendlik , noorlindudel ähmane. Selg roheline, tiib sinakashall valge vöödiga, sinakashall saba valge äärisega. Kutsehüüd hele pink, pink ja tsitsi- dädä. Hoiatushüüd trettettett. Laul kirgas - ti-ti-tüü. Ta on talve lind.

(kasutatud „Linnusõbra taskuraamat“)

Martin Rei
3. klass

 

Metskits

Metskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba    ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad.

Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud.

Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel.

Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma.
Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Peamised vaenlased on hundid, ilvesed ja hulkuvad koerad. Noorloomadele võib ohtlikuks osutuda ka rebane. Palju metskitsetallesid hukub ka heinakoristustööde ajal vikatite ees. Metskits on ka väga vastuvõtlik mitmetele haigustele. Eestis on metskits suhteliselt arvukas jahiloom.

(andmed võetud internetist)
Irmel Jäe  
5. klass

 

Rasvatihane

Rasvatihane on üks väike lind (umbes 8 sentimeetrit pikk). Rasvatihase tunneb ära helekollase kõhualusega ja mõned tunnevad ta ka laulu järgi ära. Hääl on tal („tsitsifüüü, tsitsifüü“) mis kõlab nagu „sitsikleit sitsikleit “. Rasvatihast näeb aastaringi. Rasvatihane on Eestis levinud  üle kogu maa. Teda võib kohata inimasulate ümbruses ja looduspaikades.

Rasvatihased on kõigesööjad, kes toituvad suvel peamiselt selgrootutest, talvel seemnetest ja teistest taimeosadest. Rasvatihane on üldiselt rahumeelne lind. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatusega või paraja nahatäiega. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid.

Rasvatihastel valib pesapaiga isalind. Pesa ehitavad mõlemad linnud koos. Tavaliselt ehitatakse pesa puuõõnsusesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ja isegi postkaste. Ehitusmaterjaliks kasutavad nad rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk kaetakse paksult sulgede ja karvadega.

Aprillis muneb emalind 6…12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks.

Mina hoolitsen ka lindude eest. Panen neile pekki, rasvapalle ja seemneid. Olen neid aknast jälginud vahest on rasvapalli ümber 10 rasvatihast korraga. Neil oleks nagu toitumisjärjekord, ühed söövad ja teised ootavad puuoksal ja pärast vahetavad. Päiksepaistelise ilmaga kuulsin ma rasvatihase laulu. 

(andmed internetist)
Irma Jäe
3.klass