PROJ.-st ÜLDISELTLOODUSLAAGER
Lühiülevaade ÕUESÕPEMIKROSKOOBIGALINNUVAATLUSED
Sügisel ja talvel LINNUMAJADLINNULAAGERLOODUSEHTEDLOODUSRAAMATUDLOODUSSTENDIDÕPILASTE FOTODLinnud söögimajas REFERAADIDOMALOOMING |
TuttpüttTuttpütt on terava punase nokaga veelind,säravvalge kaela esipoole ja rinnaga. Suvel ainulaadne must kiirututt ja valge nägu,midaääristab kastanpruun musta äärisega sulgkrae. Talvel üleni ülalt hallikaspruun ja alt valge,musta kiiru ja silma vahel valge riba. Lind on varese suurune. Kasutatud kirjandus: ,,Imelised linnud“ja ,,Linnusõbra taskuraamat“ ning internet. Brita Laht
Ronk ehk kaarenRonk on paigalind. Ta on üleni must. Väljend „ronkmust“ ütleb juba, et rongast mustemat lindu polegi. Ta teeb oma pesa kõrgeima männi otsa, kuid kõige rohkem meeldib talle kõrgetel kaljudel. Sinna muneb ronk juba märtsis oma 5-6 rohekat pruunilaigulist muna, mida emaslind haub 20- 21 päeva. Ronk on lihatoiduline. Ta sööb endast väiksemaid, kuid võib tappa isegi palju suurema looma või linnu. (Kasutatud „Põhjamaa linnud“) Kai Reinart
RasvatihaneRasvatihane on kõige suurem ja tavalisem tihane. Lind on musta pea ja ümara valge põselaiguga. Kurgu alt algav must triip poolitab kollase alakülje. Triip on isalindudel lai ja ühtlane, emalindudel katkendlik , noorlindudel ähmane. Selg roheline, tiib sinakashall valge vöödiga, sinakashall saba valge äärisega. Kutsehüüd hele pink, pink ja tsitsi- dädä. Hoiatushüüd trettettett. Laul kirgas - ti-ti-tüü. Ta on talve lind.
MetskitsMetskits on meie metsade üks ilusamaid ja graatsilisemaid loomi. Ta on sihvaka keha, peente jalgade ja saleda kehaga. Metskitse saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Metskits on levinud peaaegu kogu Euroopas. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Seetõttu on ka nende arvukus näiteks Alutaguse põlistes metsades olnud alati madal, samas kui see mujal Eestis on enamasti üsna kõrge olnud. Jooksuaja saabudes juunis-juulis muutuvad sokud rahutuks ja kaotavad kitsi jälitades oma tavalise ettevaatlikuse. Sel ajal võib metsas kuulda sokkude koera haugatusele sarnanevaid möiratusi ja kitsede piiksuvat häälitsust. Sokkude vahel toimuvad ka ägedad võitlused, mis võivad mõnikord lõppeda ühe või mõlema soku haavamise või isegi surmaga, kuid enamasti piirdutakse siiski vaid jõudemonstratsiooniga. Võitluseks läheb vaid võrdsete vastaste vahel. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle. Vastsündinud talled jäävad oma sünnipaika nädalaks ajaks lamama. Kui neile metsas käies peale sattuda ei püüagi nad põgeneda, sest põgenemisinstinkt pole neil veel arenenud. Nädala aja pärast hakkavad talled juba koos emaga ringi liikuma. (andmed võetud internetist)
RasvatihaneRasvatihane on üks väike lind (umbes 8 sentimeetrit pikk). Rasvatihase tunneb ära helekollase kõhualusega ja mõned tunnevad ta ka laulu järgi ära. Hääl on tal („tsitsifüüü, tsitsifüü“) mis kõlab nagu „sitsikleit sitsikleit “. Rasvatihast näeb aastaringi. Rasvatihane on Eestis levinud üle kogu maa. Teda võib kohata inimasulate ümbruses ja looduspaikades. Rasvatihased on kõigesööjad, kes toituvad suvel peamiselt selgrootutest, talvel seemnetest ja teistest taimeosadest. Rasvatihane on üldiselt rahumeelne lind. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatusega või paraja nahatäiega. Tema poolt massiliselt söödavate putukate hulgas on valdavalt majanduslikult kahjulikud liigid: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Rasvatihastel valib pesapaiga isalind. Pesa ehitavad mõlemad linnud koos. Tavaliselt ehitatakse pesa puuõõnsusesse või pesakasti. Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ja isegi postkaste. Ehitusmaterjaliks kasutavad nad rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk kaetakse paksult sulgede ja karvadega. Aprillis muneb emalind 6…12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Mina hoolitsen ka lindude eest. Panen neile pekki, rasvapalle ja seemneid. Olen neid aknast jälginud vahest on rasvapalli ümber 10 rasvatihast korraga. Neil oleks nagu toitumisjärjekord, ühed söövad ja teised ootavad puuoksal ja pärast vahetavad. Päiksepaistelise ilmaga kuulsin ma rasvatihase laulu. (andmed internetist)
|
TEATED
Õpetajatele TÖÖPAKKUMISED
Tornimäe uus koolimaja
sai 60. aastaseks
Püstitagem JUHAN PEEGLI ausammas Meie kool on liitunud Lastekaitse Liidu programmiga „KIUSAMISEST VABA LASTEAED JA KOOL“. Vt. lähemalt >
|