|
|
KINNITATUD
09. juuni 2011
määrusega nr 5
Tornimäe Põhikooli põhimäärus
Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 34 alusel
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kooli nimetus
(1) Kooli nimetus on Tornimäe Põhikool (edaspidi kool).
§ 2. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht
(1) Kool asub Pöide vallas.
(2) Kooli aadress on Kärneri küla, Pöide vald, Saare maakond, 94542.
§ 3. Kooli tegutsemise vorm, haldusala ja õiguslik seisund
- Tornimäe Põhikool on Pöide valla munitsipaalomandil põhinev üldhariduskool.
- Koolis toimub õpe kolmel kooliastmel.
- Kooli teeninduspiirkonna kinnitab Pöide Vallavolikogu (edaspidi volikogu).
Kooli teeninduspiirkonnaks on Pöide valla haldusterritoorium. Väljastpoolt
teeninduspiirkonda võib vabade kohtade olemasolul õpilasi vastu võtta
nende vanema või seadusliku esindaja avalduse alusel.
- Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli-
ja gümnaasiumiseadusest, Saare maavalitsuse, Pöide vallavolikogu ja
muudest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
§ 4. Pitsat ja sümboolika
- Koolil on pitsat, millel on kirjed: Pöide vald, Tornimäe Põhikool
ja keskel Pöide valla vapp.
- Kool kasutab oma dokumendiblankidel kooli logo kujutist.
- Koolil on oma sümboolika (lipp, logo).
- Koolil on oma eelarve.
- Koolil on oma veebileht.
§ 5. Kooli alusväärtused
- Koolil on oma missioon. Tornimäe Põhikool:
- aitab kujuneda isiksustel, kes hoiavad loodust ja oma tervist, kes
elus toime tulevad ja tegutsevad isamaaarmastuse ning keskkonnasäästlikkuse
vaimus;
- annab oma õpilastele konkurentsivõimelise ja kaasaegse põhihariduse.
Selleks Tornimäe Põhikool:
- töötab välja kooli eripära arvestava õppekava;
- loob koolitööks vajalikud kaasaegsed tingimused.
- Koolil on oma visioon .
Olla head haridust andvaks turvaliseks kodukooliks, kus saab kasulikult
aega veeta peale koolitunde ning mis toetub õpilaste, lastevanemate,
valla ja üldsuse koostööle ja vastastikusele usaldusele.
§ 6. Kooli eesmärk ja ülesanded
(1) Kooli tegevuse eesmärk on õpilastes selliste teadmiste, oskuste,
vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteemi kujundamine, mis
võimaldab neil kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline
elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust,
valima ja omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning
kandma kodanikuvastutust.
(2) Kooli ülesanded on:
- Õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise
kaitse tagamine koolis.
- Õpilaste individuaalsuse ja hariduslike erivajadustega arvestamine
ning õpijõudluse toetamine.
- Õpilaste suunamine kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks,
kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides ning
valida oma huvide ja võimete kohaselt õpilasteed.
- Õpilastele võimaluste loomine konkurentsivõimelise põhihariduse omandamiseks
ja koolikohustuse täitmiseks.
- Kooli põhiväärtused on:
- Tervis ja liikumine- tervist edendava koolina väärtustame tervislikke
eluviise.
- Ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö- üksteisega arvestades ja kaaslaste
tööd hinnates jõuame ühise eesmärgini.
- Turvalisus ja koolirõõm- loome ja hoiame enda ümber turvalist, lojaalset
ja heatahtlikku keskkonda.
- Kooli traditsioonide tähistamine- hoiame ja jätkame meie kooli traditsioone
järjepidevuse hoidmiseks.
II peatükk
HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED
§ 7. Hoolekogu ülesanded
- Kooli hoolekogu (edaspidi hoolekogu) ülesanne on kooli õpilaste,
pedagoogide, kooli pidaja, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide
ühistegevus kooli arendustegevuse toetamisel, õppeks ja kasvatuseks
paremate tingimuste loomisel ning õppe- ja kasvatustegevuse suunamisel,
planeerimisel, hindamisel ja analüüsimisel.
- Hoolekogu avaldab arvamust kooli arengukava, õppekava, arenguvestluste
korraldamise tingimuste ja korra ning sisehindamise aruande kohta.
- Hoolekogu kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide vabade ametikohtade
täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise korra.
- Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid
ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks
lahendamiseks.
- Hoolekogusse kuuluvad üks kooli pidaja, üks õppenõukogu-, üks õpilasesinduse-
ning viis lastevanemate-, kooli toetavate organisatsioonide- ja vilistlaste
esindajat, kes ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
- Hoolekogu töökorra kehtestab Pöide vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 8. Direktori ülesanded
- Direktor juhib kooli ning vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse
ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu
ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
- Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve
piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete
täitmisega.
- Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.
- Direktor kehtestab kooli õppekava, kooli päevakava, arenguvestluste
tingimused ja korra, pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava, hädaolukorra
lahendamise plaani, kooli kodukorra, kooli sisehindamise korra ja sisehindamise
aruande.
- Direktor otsustab õpilaste nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise,
haridusliku erivajadusega õpilastele tugimeetmete rakendamise, õpilaste
suhtes tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise.
- Direktor korraldab tugispetsialistide teenuse rakendamise, õpilaste
ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse
ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise,
kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning õpilaste
ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras, esimese õpilasesinduse valimised,
konkursi pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks.
- Direktor määrab hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija.
- Direktor valmistab ette kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu,
annab aru kooli hoolekogule, teeb koostööd õpilasesindusega ja kinnitab
õpilasesinduse põhimääruse, teeb ettepaneku koolitöötajate koosseisu
kinnitamiseks, sõlmib töölepingud koolitöötajatega ja pedagoogidega.
- Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss.
Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab kooli
pidaja.
- Kooli direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingu
vallavanem või tema volitatud ametiisik.
III peatükk
ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS
§ 9. Õppenõukogu
- Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe
ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks
vajalike otsuste tegemine.
- Õppenõukogu tegevus kavandatakse üheks õppeaastaks ja määratakse
kooli üldtööplaanis enne õppeaasta algust.
- Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid, esimeheks on kooli direktor.
Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.
- Õppenõukogu ülesanded ja töökord on kehtestatud haridus- ja teadusministri
määrusega.
§ 10. Kooli õppekava
- Õpingute aluseks on põhikooli riikliku õppekava alusel koostatud
kooli õppekava.
- Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse
andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
- Kooli õppekava kehtestab kooli direktor.
- Kool võib õpilasele koostada riiklikus õppekavas sätestatud korras
individuaalse õppekava.
§ 11. Omandatava hariduse liik ja tase
- Kool on üldhariduskool, mis loob võimalused põhihariduse omandamiseks
ja koolikohustuse täitmiseks.
§ 12. Õppekeel
- Kooli õppekeel on eesti keel. A-võõrkeelena õpetatakse inglise keelt,
B-võõrkeelena vene keelt.
§ 13. Õppevormid
- Kooli õppetegevus toimub statsionaarses vormis.
- Koolis on põhikooli 1. – 9. klass.
- Kool korraldab võimalust mööda piirkonna elanikele täiskasvanute
koolitust.
- Kool moodustab hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks
korraldamiseks eri rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused
õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis. Vajadusel
moodustatakse:
1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise
või logopeedilise abi osutamiseks, rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast;
2) klass põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele
klassitäitumusega piirnormiga 12 õpilast;
Ja rakendatakse:
3) ühe õpilase õpetamisele kehtestatud õpet, mille tingimused ja korra
kehtestab haridus- ja teadusminister.
4) tervislikust seisundist tulenevat koduõpet, mille tingimused ja
korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
- Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja
kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise
või üleviimise ning klassist või rühmast väljaarvamise tingimused ja
korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
§ 14. Õppeaasta, õppekoormus, õppetund ja päevakava
- Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini, koosneb
õppeveeranditest ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad kehtestab haridus-
ja teadusminister. Koolivaheaega võib muuta direktori ettepanekul kooli
pidaja.
- Õppeaasta kestab 175 õppepäeva, lõpuklassis 185 õppepäeva.
- Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse
õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis
õppepäeva.
- Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses
õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on
kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon,
e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele
ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.
- Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga.Vahetunni
pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta. Õppetundide arv
ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mis on kooli
direktori poolt kinnitatud.
- Koolis võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi,
arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt
kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega
seotud tegevustest.
- Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.
- Kooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
- 1. klassis 20;
- 2. klassis 23;
- 3. ja 4. klassis 25;
- 5. klassis 28;
- 6. ja 7. klassis 30;
- 8. ja 9. klassis 32.
- Õpet kavandades ja ellu viies arvestatakse, et õpilase õppekoormus
oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks.
- Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega. Õppeveerandi
või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid,
hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse kooliõpilastele
teatavaks õppeveerandi algul.
- Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate
õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas, ringides ja stuudiotes
korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava
kehtestab direktor.
- Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab
sotsiaalminister.
§ 15. Klasside täitumus
- Klassi täitumise ülemine piirnorm põhikoolis on 24. Kooli pidaja
võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada väiksema
klassi täitumuse ülemise piirnormi. Samuti suurema klassi täitumuse
ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.
- Pikapäevarühmas võib olla kuni 24 õpilast.
§ 16. Õpilaste kooli vastuvõtmine ja koolist väljaarvamine
- Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise üldised tingimused
ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
- Õpilaste kooli vastuvõtmise ja koolist väljaarvamise täpsustatud
tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega
volitatud ulatuses kooli direktor.
- Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu esitatakse enne kehtestamist
arvamuse andmiseks hoolekogule.
- Isiku kooli nimekirja arvamise ja nimekirjast väljaarvamise otsuse
teeb direktor.
§ 17. Õpilaste hindamine
- Kool sätestab õpilaste hindamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse
klassi üleviimise ja klassikursust kordama jätmise tingimused ja korra
kooli õppekavas.
- Kool sätestab hindamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
§ 18. Kooli lõpetamine
- Kooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas.
- Kooli lõpueksamite õppeained, vormid ja ajad kehtestab haridus- ja
teadusminister.
- Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele väljastab kool
õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse. Põhikooli lõputunnistuste
andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide
alamregistrisse.
- Põhikooli lõputunnistuse statuudi ja vormi kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 19. Õppetegevuses osalemine
- Kool peab arvestust õpilaste õppest puudumiste üle, teeb puudumistest
kokkuvõtte vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul ning teavitab sellest
vanemat.
- Koolikohustuse täitmise tagamiseks kohaldab kool õppest mõjuva põhjuseta
puudunud õpilaste suhtes tugi- ja mõjutusmeetmeid.
- Kool sätestab õppest puudumisest teavitamise korra ning tugi- ja
mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamise korra kooli kodukorras.
§ 20. Kooli raamatukogu
- Koolil on raamatukogu.
- Kooli raamatukogu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.
IV peatükk
ÕPPEKAVAVÄLISE TEGEVUSE KORRALDAMISE ALUSED
§ 21. Õppekavaväline tegevus
- Õppekavaväline tegevus on huvitegevuse ning õppekava läbimist toetavate
ürituste korraldamine ning erinevate koostöö- ja arendusprojektide
rakendamine.
- Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus õpitulemuste
saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.
- Kooli direktor võib vallavalitsuse nõusolekul moodustada pikapäevarühmi.
- Õpilase pikapäevarühma võtmise ja sealt väljaarvamise otsuse teeb
vanema taotluse alusel kooli direktor.
- Kooli huvi- ja õppekavaväliseks tegevuseks on erinevad koostöö- ja
arendusprojektid, kooli üritused, tasuta ning tasulised huviringid,
õppekäigud ja ekskursioonid.
- Huvitöö korraldamise aluseks on kooli õppekava ning kooli direktori
poolt kinnitatud huvitööplaan.
§ 22. Õppekavavälise tegevuse kaasrahastamine
- Kool saab rahalisi vahendeid riigieelarvest, Pöide valla eelarvest,
laekumistest sihtfondidest, annetustest ning kooli põhitegevusega
seotud tasulistest teenustest.
- Kool võib oma põhitegevuse kõrval ning seda kahjustamata tegeleda
õppekavavälise koolituse, võistluste, kontserdite ja näituste korraldamisega,
ruumide ja tehniliste vahendite rentimisega, majutamise ja toitlustamisega
vastavalt kehtestatud tingimustele ja hinnakirjale.
- Õppekavavälist tegevust võivad kaas rahastada lapsevanemad huviringides
vajamineva materjali soetamiseks kahepoolse kokkuleppe alusel.
V peatükk
ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 23. Õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused
(1) Õpilaste õigused ja kohustused, tunnustamise ja karistamise kord
on sätestatud kooli kodukorras.
- Õpilasel ja koolikohustuslikus eas oleva õpilase vanemal on õigus
saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ja juhtimise ning
õpilaste ja vanemate õiguste ning kohustuste kohta Eesti Vabariigi
haridusseaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, käesolevast põhimääruses
ja muudes õigusaktides ettenähtud korras.
- Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku
statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku arvestusega,
et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda
vanemate koosolekul. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt
ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma
kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku. Klassijuhataja kutsub
klassi õpilaste vanemate koosoleku kokku üks kord poolaastas kooli
juhtkonnaga kooskõlastatud ajal.
- Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas
elavale koolikohustuslikule lapsele. Koolikohustust võib täita ka kodus
õppides vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale.
- Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist,
sealhulgas:
- looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused
ja õppes osalemise eeldused;
- esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
- tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
- tegema koostööd kooliga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides
sätestatud tingimustel ja korras;
- kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne vallavalitsus;
- pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
- taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt
õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.
§ 24. Kooli õpilaskond ja õpilaskonna õigused
- Kooliõpilased moodustavad õpilaskonna. Õpilaskonnal on õigus:
- moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides
sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5
ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise
isiku staatust omamata;
- astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada
nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
- otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad
seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse
ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada;
- valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses
sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste
organisatsioonide, asutuste ja isikutega.
§ 25. Õpilasesindus
- Koolis on õpilasesindus. Õpilasesindusse kuuluvad demokraatlikult
valitud 5.-9.klasside õpilased. Õpilasesindust juhib president, kes
valitakse õpilasesinduse liikmete poolt õppeaasta esimesel koosolekul.
- Õpilasesindus juhindub oma tegevuses kooli põhimäärusest, kokkulepetest
kooli juhtkonnaga, õpilasesinduse põhimäärusest ning Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest.
- Õpilasesindus lähtub oma tegevuses kooli põhiväärtustest ning eesmärkidest
ning arvestab õpilaste huvidega, vajadustega, õigustega ja kohustustega.
- Õpilasesindus osaleb koolisisestel nõupidamistel ja koosolekutel,
avaldab arvamust kooli õppekava ja arengukava kohta ning algatab ja
viib läbi õppekavaväliseid tegevusi.
- Õpilasesinduse põhimääruse valmistab ette ja kiidab heaks õpilasesindus
lihthäälteenamusega. Õpilaskond esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks
direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates
kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele,
seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud
demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks
põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.
VI peatükk
KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 26. Koolitöötajad
- Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad.
- Personali koosseisu kinnitab kooli direktor, arvestades haridus-
ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu ning
kooli tegevuse eesmärkidest ja ülesannetest tulenevaid vajadusi.
- Pedagoogid on õpetajad, kooli direktor, huvijuht ning teised õppe
ja kasvatuse alal töötavad isikud.
- Personaliga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud kooli
direktor töölepingu seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Välislepingu
alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib kooli direktor töölepingu määratud
tähtajaks.
§ 27. Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus
- Personali ülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks
kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.
- Pedagoogide ülesandeks on kooli põhiväärtuste ja eesmärkide järgimine,
õpilaste arengu ja toimetuleku toetamine, õpetamine ja kasvatamine,
eesmärgipärane koostöö erinevate huvigruppidega ning osalemine kooli
arendustegevuses.
- Kooli teenindava ja abipersonali ülesanneteks on kooli põhiväärtuste
ja eesmärkide järgimine, kooli häireteta tegevuse tagamine, heaperemehelik
majandamine ja koolivara korrasolek, majanduslik teenindamine ning
osalemine kooli arendustegevuses.
- Kooli personalil on õigus täiendada oma erialaseid teadmisi vastavalt
täiskasvanute koolituse seadusele ja koolis sätestatud tingimustele.
Personal osaleb täienduskoolitusel vastavalt kooli personalikoolituse
korraldamise kavale ja võimalustele.
- Kooli personalil on õigus töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses
ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates
töötingimustes.
- Kooli personalil on õigus esitada direktorile ettepanekuid õppe-
ja kasvatustegevuse paremaks korraldamiseks.
§ 28. Konkursi korraldamine ja atesteerimine
- Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku
konkursi. Konkursi läbiviimise korra kehtestab direktori ettepanekul
kooli hoolekogu.
- Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme
hindamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise tingimused ja
korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
- Pedagoogina ei tohi töötada isik, keda on karistatud või kellele
on kohaldatud sundravi karistusseadustiku § 133 lõike 2 punktis 2,
§ 141 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõike 2 punktis
1, § 143 1 lõike 2 punktis 1, §-des 144–146 või §-des 175–178
sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistri
seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või mille karistusandmed
on karistusregistrist kustutatud ja kantud karistusregistri arhiivi.
VII peatükk
MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED
§ 29. Kooli vara
- Kooli vara moodustavad kooli pidaja poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks
ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu
vara.
- Kool kasutab, valdab ja käsutab tema valduses ja kasutuses olevat
vara vallavolikogu poolt kehtestatud korras ning kooli tegevuse eesmärkidest
ja ülesannetest lähtuvalt.
- Õpilaste poolt koolile tekitatud varalise kahju hüvitavad õpilased
või nende vanemad (eestkostjad) õigusaktidega kehtestatud korras.
§ 30. Kooli eelarve
- Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest,
laekumistest sihtasutustelt ning annetustest saadud tuludest ja õppekavavälisest
tegevusest saadud tuludest.
- Kooli kulud katab pidaja.
- Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning
eelarve kinnitab vallavolikogu.
- Kooli eelarve on Pöide valla eelarve osaks.
- Kooli raamatupidamist korraldab Pöide Vallavalitsus.
- Kooli pedagoogide ja teiste töötajate töötasustamise alused kinnitab
vallavolikogu, arvestades Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalka.
§ 31. Asjaajamine ja aruandlus
- Kooli asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra
ühtsetele alustele ja koolis kinnitatud korrale.
- Kooli õppe- ja kasvatustegevusalaste kohustuslike dokumentide täitmise
ja pidamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.
- Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid õigusaktidega
kehtestatud ning koolis välja töötatud korras ja tähtaegadel.
§ 32. Järelevalve
- Kontrolli kooli õppetegevuse korralduse ning taseme üle teostab riiklik
järelevalve vastavalt Haridus- ja Teadusministri määrusega kehtestatud
korrale.
- Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse
ja otstarbekuse üle teostab vallavalitsus.
- Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust
kontrollib valla volikogu revisjonikomisjon.
VIII peatükk
KOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 33. Kooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
- Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab vallavolikogu otsusel vallavalitsus.
- Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus-
ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid,
õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne
uue õppeaasta algust.
- Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus
1. juulist sama aasta 31. augustini.
- Kooli pidaja tagab tegevuse ümber korraldanud või tegevuse lõpetanud
kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.
IX peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 34. Kooli põhimääruse kinnitamine, muutmine ja täiendamine
- Kooli põhimääruse kehtestab vallavolikogu.
- Kooli põhimäärus ja selle muudatused ning täiendused esitatakse enne
kehtestamist arvamuse andmiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.
- Kõik käesolevas põhimääruses määratlemata juhud lahendatakse vastavalt
kehtivatele õigusaktidele.
§ 35. Rakendussätted
- Tunnistada kehtetuks Pöide Vallavolikogu 31.10.2008 määrus nr 20 "Tornimäe
Põhikooli põhimäärus“.
- Määrus jõustub 16. juunil 2011.

|
|
|